12.mail, ilmus Saarte Hääles Tallinna halduskohtu otsus esmase õiguskaitse tagamiseks Kihelkonna Koolile. Loe Saarte Hääle artiklit siit.link opens on new page
Siinjuures on sobiv tuua välja ka koolipere (st kooli ja lasteaia) vaade toimuvale. Kiri on kirjutatud paar päeva enne halduskohtu otsuse teatavakssaamist.
Väikekooli võimekusest ja võimatusest, vajalikkusestki.
Nüüd ongi nii, et Kihelkonna lapsevanemad on oma kooli pärast valla vastu kohtusse läinud. Sest nad ei saanud teisiti. Samas majas õpetajana töötanuna võin kinnitada, et veel mõned aastad tagasi ei oleks selline asi kõnekski tulnud.
Käes on aeg vaadata sellele kõigele ka kooli- ja lasteaiapere poolt.
Kihelkonna kool ja lasteaed on uuel moel toimetamas viimased kolm aastat, esimesed viljad on omadele näha. Suurema avalikkuse jaoks on olnud veel vara meie lugu pildile tuua. Aga plaanid on selginud, asjad on hakanud liikuma.
Hakatuseks oli olulisim stabiliseerida majasisesed suhted ja taastada lastevanemate usaldus kooli suhtes. Kui nüüd on vanemad valmis oma kooli eest kohtusse minema, siis võib selle punkti täidetuks lugeda. Meie kõige olulisem sihtrühm laste kõrval – lapsevanemad - usaldavad meid. Selle tunnistuseks on ka asjaolu, et 2026.a sügiseks on oma lapse Kihelkonna kooli esimesse klassi kirjutanud neli lapsevanemat. Ning päris mitmed on avaldanud soovi panna laps meie üleminekuklassidesse. Laste arv oleks uuest õppeaastast kindlasti üle kümne, see on see sulgemise piir. Protsentuaalselt teeb see rohkem kui 50% õpilaste juurdekasvu.
Liitmise tulemina jääks see kõik ära ja kümne töötaja kolme aasta töö tuleks lugeda luhtunuks. Mis ja kelle jaoks sellest paremaks läheb?
Teine oluline eesmärk oli leida lasteaiale ja koolile oma nägu, tuua välja see miski, miks laps peaks meie kooli tulema. Nüüd on see nägu olemas – Rannalapse kool. Kohalikku elulaadi ja pärimust ning juuri väärtustav iseoma kool jääb liitmise korral lihtsalt tegemata. Kaovad ära ka kohalikud koolipeod, kaob meie oma hoolekogu, kaovad traditsioonid. Mis selle tulemusena paremaks läheb?
Oluline on aspekt, et arengute tulemusena liigume lasteaed – kooli suunas, st isekeskis ei räägi me enam ammu eraldi lasteaiast ja koolist. Lihtsalt me pole veel jõudnud end lasteaed-kooliks vormistada. Vallavalitsuse otsusega langeb orgaaniline, ääremaale hästi sobituv formaat ära. Kool ja lasteaed lüüakse lahku vaatamata sellele, et nad töötavad ühtse organisatsioonina ja samal korrusel suheldes igapäevaselt. Kes sellest võidab?
Arengusuundade täpsustamiseks toimusid 2026. aasta jaanuarist maini igakuised kogukondlikud koostööpäevad. Osalejaid oli alati üle kahekümne, nii koolipere, lapsevanemate, kui kogukonna hulgast. Eesmärk oli aru saada, kas ja millist kooli Kihelkonnale vaja on. Koostöö tulemusena ei näinud mitte keegi osalejatest Kihelkonnat koolita. Tänaseks on kokku on kogutud hulk ideid ja ka tegijaid, arutelude tulemiks on planeeritud arengukava värskendus. Koostöökogu ja hoolekogu on valmis arengukavaga edasi töötama. Vald aga otsustas meid, meiega kordagi sel teemal rääkimata, naaberkooli ja lasteaiaga liita. Mis selle otsusega paremaks läheb?
Huviharidus: koolis ja lasteaias töötab teist aastat kuus huviringi koolis ja kolm lasteaias (kaheksa õpilase ja 30 lasteaialapse kohta). Kolmandat suve toimub kogukonnale suunatud Kihelkonna laste purjelaager. Peale liitmist ei jää kooli (st õpipaiga) juurde kuuldavasti ühtegi huviringi. Mis selle otsusega laste ja kogukonna elus paremaks läheb?
Õpetajate haridusest ja tööpüsivusest. Väide, et väikekoolides õpetajad kapselduvad ega suuda suurematega sammu pidada, ei pea vähemalt meie kooli puhul paika. Praegu on koolis 2,5 õpetajakohta, sellest kaks õpetajat täiendavad end ülikoolis. Oleme koolipäevad sättinud nii, et kõik saaks tehtud ja ka õpetajad oleksid oma õpingutes toetatud. Aasta pärast on meil kaks värskelt kraadi kaitsenud õpetajat juures. Lasteaia personal täiendab end samuti ning ka koolijuht osaleb TLÜ aastases programmis. Töötajate kaader on stabiliseerunud, me ei pea igal aastal uusi ajutisi töötajaid otsima. Ka väga oluline lasteaia asendustöötaja on meil olemas. Aasta tagasi osales lasteaiaõpetaja konkursil lausa kolm erialase haridusega noort naist! Meile tahetakse tööle tulla, meil tahetakse tööl olla. Trendi kinnitab ka valla koostatud küsitlus 2025.a talvel. Sügisel 2026 on plaanis koostöös Saaremaa väikekoolidega siseneda ERASMUS+ programmi. Kui meid nüüd liidetakse, siis see kõik lihtsalt laguneb koost. Kust tekib kasu vallale? Mis sellest liitmisest paremaks muutub?
Laste sotsiaalsest ja akadeemilisest arengust. Kuigi praegune vallavalitsus ütleb, et raha on teisejärguline ja liitmise esmane vajadus tuleneb laste arengu pidurdumisest tingituna suhtlusringi piiratusest väikekoolis, siis meie saame väita vastupidist. Mõned näited: paljud üritused toimuvad koolil ja lasteaial ühiselt. Seda kõike on võimalik teha, kui on tahet ja jagub loovust. Kuna kool ja lasteaed asuvad koolimajas samal korrusel, siis on õpetajate ja laste igapäevane läbikäimine loomulik. Suured aitavad väikeseid ja väikesed õpivad suurtelt. Hea koostöö on meil Saaremaa koduõppe laste (nn Õnne kool) ja väikekoolidega (Saaremaa Väikekoolide Festival, väikekoolide õuesõppepäevad etc), aprillis käisime koos teise väikekooliga Rakett 69 teadusstuudios. Tõsi, kõigist spordivõistlustest ei saa me osa võtta, aga meil on liikumine au sees – lisaks igapäevastele õuevahetundidele on lapsed igal reedel terve päeva õues ühendades tehnoloogiaõppe liikumisega. Muide, Kihelkonnal õpib selleaastane üle-eestilise judovõistluse Hundu Cup võitja! Õpitulemusteski ei jää väikekooli lapsed milleski suurtele alla: viimasel Känguru võistlusel saavutasid meie õpilased taas kord üle keskmise tublid tulemused. Viimase paari aasta vilistlased on olnud ja on jätkuvalt edukad esindades oma koole nii Saaremaal, kui vabariigiski, näiteks eelmisel aastal saavutas meie kooli õpilane maakondlikul matemaatikaolümpiaadil 6. koha. Traditsiooniliselt osaleme kunstikonkurssidel. Eelmisel aastal võitis valla kunstivõistluse meie õpilane. 2025.a sügisel korraldas Kihelkonna kool Eesti Saarte Laste 10. pärimuspäevad, meie algatatud on sügisesed väikekoolide õuesõppepäevad. Need on vaid mõned näited. Millistel uuringutel baseerub väide, et väikekool on lapse arengut pärssiv?
Esmane tugi ja märkamine. Majas töötab lasteaiaõpetajana eripedagoog, st varane märkamine on tagatud. Saame kindlalt väita, et meie koolis ei ole koolikiusu. Ei laste ega personali hulgas. Kõik lapsed on toetatud. Meil on ka väga hea koostöö tugispetsialistidega. Miks on vaja lammutada toimivat süsteemi?
Rahast ka. Aastaid on mureks olnud Kihelkonna kooli suurus. Et õpilase kohta on per capita suurim arv ruutmeetreid (57,7m2). Selles rehkenduses on arvestatud nii kooliõpilasi, kui ka lasteaeda. Kui arvame üldpinnast maha raamatukogu (110m2), saame lapse kohta 54,83 m2. Jah, koolimaja on omal ajal ehitatud 200-le lapsele. Samas, kui mujal Eesti- ja Saaremaal on piirkondades mure, et kogukonnal pole kooskäimise ja hobide harrastamise kohta, siis meil on vaja ruumid sisuga täita. Oleme sellelgi teel tegemas esimesi samme täitmaks koolimaja kogukonnale vajalike tegevustega.
Traditsiooniliselt, aastakümneid, on Kihelkonna kooli söökla toitlustanud ka kogukonda. Kohalik MTÜ on koolimajja sisustanud magalaruumid. Ka saab kogukond koolimajalt ruume rentida. 2024 – 25 aastatel oli meie omatulu käive (mitte puhastulu) 59 000 – 63500€ aastas. Omatulust oleme ostnud õppe- ja töövahendeid, kaasajastanud õpetajate töötingimusi, korraldanud koolitusi ja ostnud kööki toorainet, maksnud lisatasusid. Teenitud summad ei kulu kunagi lõpuni ära, näiteks 2024. aastal jäi kooli tuludesse ligi 33 000 eurot, mille eest pidi koostatama uue õppehoone eskiisprojekt. Töörühmgi sai moodustatud. See plaan on praegu pausil.
Jah, tasulise teenuse pakkumine ei ole haridusasutuse esmane prioriteet, kuid kui see aitab meil majandada (loe: valla kulu vähendada) ning ei toimu laste arengu, heaolu ja õppetöö arvelt, siis ei saa seda ju hukka mõista. Pigem on see näide, kuidas üks ääremaine kogukond on otsinud ja leidnud lahendusi. Kõik meie majutust kasutanud kultuurikollektiivid on alati ka kogukonnale kontserdi/etenduse andnud. Me ei võta suurematelt haridusasutustelt raha ära vaid teenime ise märkimisväärse hulga oma rahadest. Valla sääst Lääne-Saaremaa koolide liitmise puhul võrdub 1,75 õpetajakoha ja 1 koolijuhi palgaga, mis eelarveliselt vaadates on marginaalne. Kui sinna juurde arvestada laste logistikaks kuluv aeg ja transport kahe maja vahel, siis kust see kasu (kokkuhoid) tõuseb? Suur maja jääb ju nagunii tööle ja kommunaalkulud ei vähene. Mis sellest paremaks läheb, kui kool kõrvalteenuste pakkumise lõpetab nagu uued juhid on väitnud?
PS. Väide, et avaliku halduse pakutavad teenused solgivad turismiturgu ei pea paika. Meie sihtrühmad on kardinaalselt erinevad.
Kokkuvõtteks. Jah, Kihelkonna kool on pikalt olnud kehvas seisus, kuid praegused arengud annavad lootust positiivseteks muutusteks. Uued õpetajad on hästi sulandunud, kogukonda on tulnud mitmed noored, haritud, lastega pered. See annab lootust saada juba lähiaastatel kätte see maagiline 20 õpilase piir, millest alates saame õiguse riigi lisarahastusele.
Väikekoolid ja kool-lasteaiad ei sobitu alati suurkoolidega samasse Excelisse. Aga kas peabki? Erinevus ju rikastab. Kui maa- ja linnaelu on erinevad, siis võivad erineda ka hariduse andmise viisid. Maal, väikeses kogukonnas, saab see olla personaalsem, toetavam.
Naaberkool ja -lasteaed on mures, et kuidas kõik toimima hakkab. Kihelkonna kool ja lasteaed muretsevad täpselt sama asja pärast. Küsimused on, vastuseid pole. Lisaks jookseb paljude inimeste mitme aasta töö liiva. Murelikuks teeb, et kui väike kogukond ehitab üles toimivat ja piirkondlikku omapära rõhutavat haridusmudelit ning on taaskäivitamas kohalikku elu, siis nüüd lõigatakse see kõik läbi hetkel, kui esimesed viljad paistma hakkavad.
Tõsi on, et muutused viivad elu edasi, kuid liitma/muutma peab ikka nii, et asjad läheksid paremaks. Praegusel juhul ei läheks mitte miski paremaks. Miks siis on vaja liita, kui piirkonna elu sellest paremaks ei lähe ja ka finantsilist kokkuhoidu pole loota?
Ehk võtaks aja maha ja räägiks kui võrdsed partnerid, et mida ja kuidas muuta.
Kirjatöö sisu on eelnevalt tutvustatud kollektiivile ja lastevanemate initsiatiivrühmale.
Koolipere nimel kooli ja lasteaia juhataja
Maarika Naagel
11.05.2026
